Midagi head

,,Inimesed usuvad sageli, et nende elus on suur osa paratamatusel - mingil välisel jõul, mis nende saatust juhib. Tänu selle tundub neile nende enda mõju oma elu ja edu kujundamisel väiksem kui see tegelikult on" (P.Vain)

Tuleb tunnistada, et ma pole suurem asi P. Vainu fänn, kuid selles ütluses on iva.

Võibolla olen ma saanud millegagi piki pead, aga üha enam leian ennast mõttelt - miks inimesed käituvad nii nagu nad käituvad? Olles ise sageli mõnes sarnases olukorras, leian ma ühel korral ennast käituvat ühtmoodi ja teisel hoopis vastupidiselt.

Paksud raamatud pole mind kunagi väga lugema kutsunud. Võibolla on asi selles, et mäletan siiani kooli kohustuslikku kirjandust, mis sageli mulle mitte mingit pinget ei pakkunud, vaid oli pigem tüütu kohustus. Mida paksem raamat, seda hullem! Võttes nüüd targemate inimeste soovitusel kätte A. Robbinsi raamatu ,,Sisemine jõud" (raamat minu lehe paremas servas toodud loetelust) ja leides sellest need samad küsimused, millele enne raamatu lugemist sageli mõelnud olen, on lausa kahju raamatut käest panna, et lugemisest puhata.

Põimik kuulsate inimeste näidetest (M. Jackson, John Belushi jt), nende käitumise analüüsist, kuulsuste tsitaatidest, inimpsühholoogiast ja mõtlemapanevatest igapäevaelu näidetest tundub olevat see, mis minu mõtte omamoodi tööle paneb. Ja see meeldib mulle.

,,Meie kahtlused osutavad meile karuteene ja jätavad meid ilma kõigest heast, mida me võiksime saada, sest me kardame katsetada" (W. Shakespeare)